Summaarne mälupank.
Koostöö võimalused tehismaailmaga, mida inimkond nüüd AI-ks tihti nimetab oleks oluliselt viljakamad kui......
inimesed oleks ajaloos tagasi ja ka täna salvestanud oma teadmised ja oskused, mis iga inimese elu lõpuks on välja kujunenud.
Sa ei pane asju kirja ja suhtud nii, et ah mis nüüd mina, teised panevad.
Aga ei pane ja nii kujuneb välja suuur inimkonna teadmiste ja oskuste kadu, mis hauda viiakse.
Vanemad õpetavad küll oma last, aga ega see suures ulatuses edasi lähe. Tütrest ei saa ema teadmistega ema koopiat ja sama poja puhul. Suur hulk teadmisi ja oskusi jääb edasi andmata.
Paneks aga kõik inimkonna esindajad oma omandatu kirja ja jagaks seda AI-ga, , saavutaksime oluliselt paremate võimalustega ja targema AI ehk ÜHISMÕISTUSE.
Selle tänase ühismõistuse rumalus ilmneb juba selles, et laseb kogutut kasutada inimkonna hävingu , sõdade kasutuses.
Nii saeme oksa, kus istume ja võitlus loodusohtude vastu kannatab. Eesmärgid on madalalaubalised ja süsteem mannetu, ei suuda sellist hävituse suunda lõpetada. AI eelsel ajal oli see veel mõistetuv, side inimeste vahel nõrk, kaugel ideaalside mudelist. Nüüd aga võiks meie tegevust inimestena pisut kaugemalt vaadata ja näha suurt palki arengu silmas. Veast saab aga lahti, kui esmalt seda tunnistada. Seda aga ei ei nähta, eesmärgitu tapamasin kestab.
7.20
33.6.2026
isemõtleja ideaalsidest unistaja
Jüri Malsub